IRLi maksuplaan: puust ja punaseks

Eesti maksusüsteem on Euroopa parim. Me maksustame tarbimist ja ei maksusta ettevõtluse efektiivsust ning investeerimist. Maksusüsteemi kompleksse ümbertegemise hüsteeria on kohatu. Loomulikult saab meie head süsteemi lihvida ja seda tulebki teha, et meie eelis säiliks. Praegu on meie maksusüsteemis kaks peamist nõrka kohta: tööjõumaksud on kõrged ja seda eriti madalamapalgaliste osas ning teiseks, piiritaguste emafirmadega suurettevõtted viivad omanikutulu riigist välja, hiilides maksuseaduse mõttest mööda. Mõlemast on viimasel ajal palju juttu olnud.Eesti häda on ka paljude inimeste liiga madal töötasu, väikese rahva puhul on see eriti ohtlik. Me ei taha tunnistada, kuid jätkuva väljarände tõttu kummitab meid riigi pidamiseks kriitilise maksumaksjate massi puudumine. Kõrged tööjõumaksud hoiavad tootmise sisendkulud üleval ja vähendavad sellega Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.Asume siis lõputu targutamise asemel probleemi koos lahendama. Kõige olulisemad tööjõumaksud on sotsiaalmaks ja eraisiku tulumaks, millised oleks siin võimalused? Sotsiaalmaks on otseselt seotud sihtlaekumistega konkreetsetes sotsiaalsfäärides, mistõttu langetada seda ei saa, kui me ei taha vähendada pensione või tervishoiu finantseerimist.Vaatame siis, kuidas vähendada tulumaksu ning mida see kaasa tooks. Esimese meetmena tuleb pähe tulumaksumäära vähendamine. Kuid üldine maksumäära alandamine ei avalda mõju seal, kus tulemust kõige rohkem vaja läheks, see tähendab madalama palga saajatele. Järgmisel aastal me ju vähendame jälle tulumaksu määra – ehk räägime üht, aga teeme teist.Teine variant, tõstaks tulumaksuvaba miinimumi? Sellest võidaksid nii madala- kui kõrgepalgalised absoluutarvudes sama palju ning loomulikult rõõmustavad madalapalgalised täiendava paarikümne euro üle rohkem kui kõrgepalgalised. Siin on aga teine probleem: tõstes tulumaksuvaba miinimumi klassikalisel moel kõigile ühtmoodi, ei kannataks riigieelarve seda välja. Tõstes tulumaksuvaba miinimumi näiteks 500 euroni, laekuks eelarvesse üle 500 miljonit euro vähem.Siit jõuame koos loogilise lahenduseni: tõsta tuleb tulumaksuvaba miinimumi nii, et see samm ei mõjuks riigi eelarvele liiga koormavalt. Lahendus on lihtne. Vabastame teatud palgani (kuni 500 eurot) inimesed tulumaksust ja edasi teeme üleminekuala (kuni 846 euroni), mille sees tulumaks tõuseb piirini, kus rakendub tänane tulumaksumäär. Loomulikult on halb, et selline ala on vajalik. Aga teisiti ei saa seda küsimust lahenda. Kui maksustaks ka 501eurose palga tänase määraga, siis saaks ju 501eurose palgaga töötaja vähem kätte kui 500ga.Kas selle sujuva ülemineku ala pärast nimetada seda astmeliseks tulumaksuks või mitte, on maitse küsimus. Igal juhul ei ole niisugusel lahendusel sellist kahjulikku mõju kui sotsiaaldemokraatide või keskerakondlaste pakutud astmelisel tulumaksul, millega tahetakse kõrgepalgalistel maksumäära hoopis tõsta, see on Eesti ettevõtluse konkurentsivõimet vähendada.IRLi ettepanekul on veel üks positiivne tulemus. See mõjub hästi eelkõige vähemkindlustatutele ja vähendab seega erinevate abivajajate hulka. Ning üks efekt veel. Madalapalgalised on suhteliselt aktiivsemad sisetarbijad kui kõrgepalgalised. Seega on meie ettepanekul kaudne mõju ka näiteks kogu kohalikule teenindussfäärile, kuna osa riigieelarve nn kaotusest tuleb kohe kasvava tarbimise kaudu tagasi.Ootamatult võib see osutuda kõikide aegade kõige efektiivsemaks ja universaalsemaks regionaalpoliitiliseks meetmeks. Nimelt väljaspool linnasid ongi pooltel inimestel mediaanpalk 500 euro ringis. See tähendab, et maainimestele kavatsetakse maksta kõigile täiendavalt sisuliselt 69 eurot kuus lisaks. Või siis teistpidi vaadates linnadest kaugel asuvates ettevõtetes kavatsetakse jõulisemalt vähendada tööjõumakse kui linnades olevatel ettevõtetel. See on kindlasti efektiivsem meede, kui sotside „igasse külasse oma kaablitehas“ meede.Kust leida sellele ettepanekule kompensatsiooni või nagu moodsas keeles nõutakse: „Näidake katteallikaid!“ No mis katteallikaid? See ettepanek ongi tehtud selleks, et ettevõtlus muutuks efektiivsemaks, et laekuks rohkem vahendeid eelarvesse. Tõesti, esimesel paaril aastal võib defitsiit pisut suurendada. Aga mõne aasta pärast suurenevad eelarve tulud kindlasti tänu sellele ettepanekule jõuliselt üle selle piiri, mis oleks ees siis, kui seda ettepanekut ei rakendataks. Jah, seda on kahjuks raske täpselt välja arvutada. Nagu on võimatu välja arvutada ka tulumaksumäära langetamise positiivset mõju, kuigi me kõik teame, et see mõju on suur. Meie ettepanek ongi katteallikas iseenesest.Nn 500 euro ettepaneku vastased on nagu reakommunistid nõukogude ajal. Nad vaatasid Soome televisiooni, nägid, et piiri taga on elu parem ja efektiivsem, aga parteikoosolekul räägiti ikka ühest suust, kui halb on elu Soomes ja eriti, kui halb on USA kapitalism.Teine probleem – omanikutulu välja viimine laenu nime all – väärib eraldi käsitlemist.